AbstractsBiology & Animal Science

Mulla CO2 voog ehk mullahingamine moodustab suure osa kogu metsaökosüsteemi hingamisest ja põhjapoolkera kõrgemate laiuskraadide metsad omavad olulist rolli globaalses süsinikuringes, mistõttu on selle voo kvantitatiivne hindamine väga aktuaalne teema. Käesolevas doktoritöös käsitleti kolme uudset aspekti. Esiteks suurenenud suhtelise õhuniiskuse mõju mullahingamisele, mis on oluline teave kõrgematel laiuskraadidel prognoositud kliimamuutuste valguses. Teiseks saadi Eesti jaoks uudsed tulemused mullahingamise jaotumisest autotroofseks ja heterotroofseks komponendiks arukase ja hariliku kuuse puistutes. Kolmandaks analüüsiti Eestis esmakordselt kändude juurimise mõju mulla CO2 voogudele. Doktoritöö laiemaks eesmärgiks oli analüüsida erinevate abiootiliste (suurenenud suhteline õhuniiskus, mullatemperatuur ja mullaniiskus) ja biootiliste (puuliik, puistu vanus ja arengustaadium, peenjuurte biomass ja käive, maapealne varise voog mulda, mulla mikroobne biomass ja selle aktiivsus) tegurite ning metsamajandamise (lageraiejärgne kändude juurimine) mõju mullahingamisele ja selle autotroofsele ja heterotroofsele komponendile erineva vanusega arukaasikutes ja hariliku kuuse puistutes. Töö tulemusena selgus, et mullatemperatuur on peamine keskkonnategur mullahingamise sesoonse dünaamika kirjeldamiseks ja mullaniiskusel on nõrk mõju. Suurendatud suhteline õhuniiskus vähendas mullahingamist, kuigi alustaimestiku juurte biomass, produktsioon ja mikroobikoosluste aktiivsus kasvas. Puistu vanus mõjutas mulla CO2 vooge nii arukase kui hariliku kuusiku vanusereas, mis seostus pigem muutustega biootilistes tegurites (peenjuurte dünaamika) kui muutustega mullatemperatuuris ja mullaniiskuses. Mullahingamise komponentide temperatuuritundlikkus oli vastupidine lehtpuu- ja okaspuupuistutes. Esmased tulemused näitasid, et viljaka kasvukohatüübi korral lageraiejärgne kuusekändude juurimine mulla¬hingamist oluliselt ei mõjuta. Antud töö näitab, et metsaökosüsteemi mullahingamine on väga keeruline protsess ning erinevaid looduslikke ja inimtekkelisi tegureid, mis seda protsessi mõjutavad, tuleb metsa süsinikuringe prognoosimisel arvesse võtta – eriti kliimamuutuste kontekstis. Soil CO2 efflux i.e. soil respiration can form a remarkable part of total forest ecosystem respiration and as northern forests at higher latitudes play an important role in global carbon cycle it is highly actual to quantify their soil CO2 effluxes. There are three novel aspects in this thesis. First, in the light of global climate change, the knowledge about the effect of elevated air humidity on soil CO2 effluxes will help to predict and understand the con¬sequences of a changing pattern of humidity on the forest carbon cycle. Second, the first results are obtained about soil respiration partitioning into the heterotrophic and autotrophic components in Estonian silver birch and Norway spruce forests. Third, for the first time in Estonia the effect of stump harvesting on soil respiration is analysed. The general aim of the thesis was to ascertain the effect of…