AbstractsEngineering

Tuleviku insenerid peavad lisaks erialastele teadmistele oskama märgata ärivõimalusi, neid kriitiliselt hinnata ning ellu viia. Inseneril on muu hulgas tarvis teada, kuidas ettevõtteid luua ja neid jätkusuutlikuks muuta, kuidas moodustada meeskondi ja motiveerida töötajaid, kasuks tuleb oskus juhtida investeeringuid. Seega, tuleviku inseneridelt oodatakse nii sügavaid erialaseid teadmisi kui ka loovust, ettevõtlikku hoiakut ja suutlikkust kogutud teadmisi rakendada. Kuigi inseneriõppe pakkujad võtavad õppetöö planeerimisel üha enam arvesse vajadust loomingulisuse ja innovatsiooniprotsesside tundmise järele, ei osata või ei soovita tihtipeale neid teadmisi ettevõtlusõppega lõimida. Taolisi lahknevusi õppekavade ja tööturu ootuste vahel kajastavad samuti paljud Euroopa Liidu (edaspidi EL) raportid, milles tuuakse välja, et just ettevõtlusõpe võimaldab haridust ajakohastada, toetada elukestvat õpet ning arvestada paremini tööturu ootusi. Ettevõtlusõpe õpetabki õppijat märkama enda ümber uusi (äri)võimalusi, lahendama probleeme loovalt, tulema toime ebakindluse ja kiirelt muutuvate või ootamatute asjaoludega. Ettevõtlusõppes õpitakse riske maandama, klientidele väärtust looma, turgude atraktiivsust hindama, oma ideid ellu viima ja palju muud elus vajalikku. Seetõttu aitabki ettevõtlusõppe lõimimine õppekavadesse tööturu ootustega paremini arvestada. Muu hulgas toetab ettevõtlusõpe üldiste oskuste, nagu eneseefektiivsuse ja –regulatsiooni arendamist. Lähtudes ELi aruannetest ja nendega seonduvatest hariduse arendamist toetavatest rahastusvõimalustest, on ELi mitme riigi haridusministeeriumid algatanud programme ettevõtlusõppe edendamiseks ja lõimimiseks õppekavadesse kõikidel haridustasemetel. Paraku ei näe kõik haridusasutused eelmainitud arenguid ilmtingimata hariduse ajakohastamise ja tähenduslikuma õpikogemuse pakkumise võimalusena. Mõistmaks ettevõtlusõppe väärtust hariduse kaasajastamisel, on vaja rohkem informatsiooni ja paremat arusaama sellest, kuidas ettevõtlusõpet õppekavadesse integreerida, millised on ettevõtlusõppe protsessid ja sobivad õppemeetodid. Lähtuvalt eelnevast, oli doktoritöö eesmärgiks uurida inseneriõppe tudengite ettevõtlusõppe kogemusi kolmest vaatenurgast lähtudes: 1) kuidas inseneriõppe tudengid ettevõtlusõpet kogesid, 2) milliseid arusaamu oma õppimise tulemusel väljendasid ning 3) missuguseid emotsioone tudengid õppeprotsessist lähtuvalt kirjeldasid. Uuringu aluseks olnud ettevõtluskursus töötati välja integratiivse pedagoogika mudeli põhjal (edaspidi IPM). IPM toetub sotsiaal-konstruktivistlikule õpikäsitlusele ja võimaldab integreerida peamiselt nelja liiki teadmisi: teoreetilisi/kontseptuaalseid, praktilisi/kogemuslikke, sotsiaal-kultuurilisi ja eneseregulatsiooniga seonduvaid teadmisi. IPMile annab lisandväärtuse asjaolu, et seda saab rakendada lisaks ettevõtlusõppele ka üldiste oskuste arendamiseks paljudes õppekavades, sealhulgas inseneriõppes. Toetudes uuringu tulemustele, saab öelda, et inseneriõppe üliõpilaste õpikogemused ettevõtlusõppest varieerusid. Doktoritöö esimese…