AbstractsEconomics

Between maintaining and sustaining heritage in landscape: The examples of Estonian mires and village swings

by Piret Pungas-Kohv




Institution: Tartu University
Department:
Year: 2015
Keywords: kultuurmaastikud; kiiged; asukoht; talupojakultuur; kultuuripärand; sood; loodusmaastikud; soode kaitse; säilitamine; säästlik eluviis; sotsiaalsed aspektid; majanduslikud aspektid; juhtumiuuringud; cultural landscapes; swings; location; peasant culture; cultural heritage; mires; natural sceneries; wetland protection; conservation; sustainable living; social aspects; economic aspects; case studies
Record ID: 1122988
Full text PDF: http://hdl.handle.net/10062/46277


Abstract

Doktoritöö keskmes on maastik ja pärand kui protsessid. Teeside üldosas on pärandi kujunemist käsitletud mõistete säilimine ja säilitamine kaudu. Säilimist on määratletud kui iseeneslikku, holistilist kulgemist. Säilitamise korral on pärand objektina defineeritud ning säilitamine toimub läbi eesmärgipärase kaitsmise, tutvustamise vms tegevuse kaudu. Nende kahe kontseptsiooni valguses uuriti maastikus kahe näite, kiikede ja soode tähendusvälja muutumist viimase saja aasta jooksul. Üldosa jaguneb neljaks alaeesmärgiks, mis sisaldab kahe näite paigutumist säilimise ja säilitamise skaalale ning erinevate tegurite esitlusele, mis toetavad või takistavad minevikus tekkinu toimimist tänapäeval. Doktoritöö tulemusena on koostatud mudel, mis aitab kaardistada pärandi majandamisviise: A) elamise-kontseptsioon (living-in), kus kohalik inimene on ise pärandi looja/tarbija; B) elamus-kontseptsioon (jumping-into), kus pärandit külalisena tarbitakse; C) vaatlus-kontseptsioon (looking-at), kus inimene on pigem passiivse pealtvaataja rollis. Uurimuse käigus ilmnes, et külakiigekohad on ilmekaks elamise-kontseptsiooni näiteks. Kiikesid ja kiigekohti institutsionaalselt ei kaitsta; sageli on kiige ehituse taga kogukonna soov. Peamine kiigekohtade elushoidmist pärssiv tegur on hirm vastutuse ees, kui kellegagi kiikujatest peaks midagi halba juhtuma. Lahendusena on võimalik välja töötada turvalisemad külakiiged ning jagada vastutust kiikujate, kiigemeistrite ja maaomaniku vahel. Loodud mudeli rakendamine soodes aitas välja tuua, et soid käsitletakse eelkõige vaatlus-kontseptsiooni ja vähem elamus-kontseptsiooni kaudu. Elamise-kontseptsioon on säilinud marjade korjamise kontekstis. Soo kui looduspärandi säilitamine väljendub looduskaitselise ja loodusharidusliku tegevuse kaudu. Võib väita, et soode näitel pärandkultuur ja looduskaitse pigem välistavad üksteist, soodustades eelkõige vaatluspõhist pärandi majandamist. Vahetuma kontakti saamiseks tuleks soodes võimaldada ka elamus-põhist kasutust. Loodud pärandi toimimise mudel aitas ühtlasi tõestada, et säilitamine aitab defineerida pärandiobjekti, seevastu säilimine aitab objekti tegevuslikult elus hoida. The doctoral thesis focuses on landscape and heritage as processes. In the main part of the thesis the formation of heritage is discussed with the help of the concepts of sustenance and maintenance. Sustenance has been defined as an unregulated holistic process. As concerns maintenance, heritage is defined as its object and it occurs via aimed protection, introduction, and other activities. In the light of these two concepts, the transformations in the meanings of two examples, swings and mires, during the past hundred years were studied. The main aim of the thesis is divided into four subtopics that include positioning of the examples on the scale of sustenance and maintenance, as well as introducing different factors that support or impede today’s functioning of phenomena that were formed in the past. The thesis results in the construction of a model that helps to map the modes…