AbstractsMedical & Health Science

Very low gestational age infants in Estonia Measuring outcomes and insights into prognostic factors

by Liis Toome




Institution: Tartu University
Department:
Year: 2014
Keywords: enneaegsed lapsed; lapse areng; haigestumus; elulemus; kohortanalüüs; Eesti; premature infants; child development; morbidity; survival analysis; cohort analysis; Estonia
Record ID: 1122506
Full text PDF: http://hdl.handle.net/10062/43660http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/43660/3/toome_liis.pdf.txt


Abstract

Meditsiini arenguga on suurenenud VVGV (sünd <32. täisrasedusnädalat) vastsündinute elulemus, kuid lapsed on ohustatud erinevatest arenguhäiretest. VVGV laste tervisetulemit 2 aasta vanuses peetakse perinataalabi kvaliteedi oluliseks indikaatoriks. Uurimistöö eesmärkideks oli kirjeldada VVGV laste ravitulemit ja ägedat respiratoorset haigestumist Eestis, leida ebasoodsa tulemi riskitegurid ning hinnata riigi peri- ja neonataalabi kvaliteeti. Rahvastikupõhine edasivaatav kohortuuring hõlmas aastatel 2007-2008 sündinud 360 VVGV last. Perinataalsed andmed saadi neonataalsest uuringuregistrist. Varast tulemit esmase haiglaravi lõpul võrreldi 264 VVGV lapse võrdluskohordiga aastatest 2002-2003. Hilist tulemit enneaegsusele korrigeeritud 2 aasta vanuses hinnati 2007. aastal sündinud 155-l VVGV lapsel ja võrreldi ajalisena sündinud laste tulemiga. Järelkontrollil hinnati laste somaatilist, neurosensoorset ja arengulist tulemit. Äge respiratoorne haigestumus selgitati vanemate küsitluse teel. Uuringuperioodidel suurenes oluliselt VVGV laste elulemus (78 vs 85%), kusjuures perinataalabi oli hilisemal perioodil proaktiivsem ja neonataalne ravi vähem invasiivne. Elulemuse paranemisega püsis neonataalsete haigustega elulejate osakaal muutumatuna, kuid võrreldes kõrge sissetulekuga riikidega suhteliselt suurena. Järelkontrollil esines mõõdukas/raske arenguhäire 12%-l VVGV lastest: tserebraalparalüüs 8%-l, kognitiivse arengu mahajäämus 5%-l ja kõne arengu mahajäämus 10%-l. Kognitiivse, kõne ja motoorse arengu keskmine koondskoor Bayley testil oli VVGV lastel 0,5 SD võrra madalam kui ajalisena sündinutel. Samuti olid oluliselt väiksemad VVGV laste keskmine kaal, pikkus ja peaümbermõõt ning ägeda respiratoorse haigestumise korral esines neil oluliselt enam vilistavat hingamist ning haiglaravi vajadust. Ebasoodsa tervisetulemi peamiseks riskiteguriks oli hiliseid puudeid ennustavate neonataalsete haiguste põdemine esmasel haiglaravil. VVGV laste elulemus Eestis on võrdväärne arenenud meditsiiniabiga riikidega, kuid laste varane haigestumus ja tervisehäirete esinemine 2 aasta vanuses jääb osaliselt suuremaks. Tervishoiu peamiseks väljakutseks on vähendada VVGV enneaegsete neonataalset haigestumist, säilitades suure elulejate osakaalu. Advances in perinatal care have improved the survival of VLGA (born <32 weeks' gestation) infants dramatically, but these infants remain at substantial risk for a wide spectrum of long-term morbidities. Therefore, it is mandatory that any assessment of quality of care for VLGA infants includes the long-term outcome. The aims of the studies were to describe outcome and acute respiratory morbidity of VLGA infants in Estonia, to identify risk factors for adverse outcome, and to benchmark the quality of perinatal services in the country. A nationwide prospective cohort study comprised 360 live-born VLGA infants born in Estonia in 2007–2008. Perinatal data were collected to the neonatal research register. A historical cohort of 264 VLGA infants born in 2002–2003 was selected for analysis of changes…